Tenerife Karneval 2024

Maailmakuulus Tenerife Santa Cruz’i karneval sai aastal 2023 taas täistuuridel käima, hoogsamalt kui ei kunagi varem! Pärast kahte pandeemiast mõjutatud aastat, mil meil toimusid küll virtuaalne karneval ja siis nn. meeleheitel karnevali-igatsusse kärbuvatele kohalikele, peale piirangute lõppemist, suvine versioon karnevalist, sai Santa Cruz de Tenerife karneval 2023. aastal oma hoo tagasi ja olles taas vabad lõbutsema - tähistati seda stiilselt. Santa Cruz’i linnapea José Manuel Bermúdez ütles, et 2023 aasta karneval kujunes viimase 15 aasta parimaks, mida kinnitab ka enam kui 800 000 inimese osalemine 10 päeva kestnud pidustustel!

Sel aastal 2023 sõitsime karnevalile EESTLASTE KARNEVALIBUSSIGA reedel 17. veebruaril! Meie Tenerife24 giidid Eike ja Genno tutvustasid teel pealinna Tenerife karnevali ajalugu ja traditsioone ning lõbusa seltskonnaga vaatasime üle kõik karnevali esinejad! Vaata pilte üritusest siit. Uue saabuva 2024 aasta karnevali eel hoia taas meie kuulutustel silma peal - anname kindlasti taas teada, kui taas korraldame karnevali ühisbussi eestlastele! Uue 2024 Karnevali hispaaniakeelse programmi leiad artiklit allapoole kerides!

“Santa Cruz en Carnaval, 
tu belleza y simpatía, 
derroche de fantasía, 
noche y día sin cesar”
 

- lõiguke ühest karnevali tunnuslugudest SANTA CRUZ EN CARNAVAL, mis räägib kuidas karnevali fantaasia kestab ööd ja päevad!

Miks siis just veebruarikuusse omale lennupiletid Tenerifele soetada? Sest on toimumas on üks eriline, grandioosne ja põnev kohalik üritus, mida tasuks vähemalt korra elus kindlasti oma silmaga näha: Santa Cruz de Tenerife karneval! Tegemist on maailma suuruselt ja tähtsuselt teise/kolmanda karnevaliga, mis jääb alla ainult Brasiilias peetavale Rio de Janeiro karnevalile ja on võrreldav Veneetsia karnevaliga. Alljärgnevast artiklist saad teada karnevali ajaloost, tagamaadest, sümboolikast, leiad anekdoote ja infot kohalike käest ning juhiseid mida muudel aastatel ja ka uuel, 2024. aastal karnevali raames ette võtta!

Samuti leiad artikli lõpust karnevali mikro-sõnastiku, millega kirjul karnevalimaastikul orienteeruda.

Antiikmaailma pöörasused ehk karnevali ajalugu

Rongkäik Isise auks, Frederick Arthur Bridgman. Foto allikas: wikipedia

Tänapäevase karnevali juurte üle on teadlased pikalt pead murdnud. Mõned neist väidavad, et sõna “karneval” tuleb ladinakeelsest sõnast “carnevalium”, mis otsetõlkes tähendab “liha võtmist” ja viitab lihatule paastuajale (millest, muide, omakorda tulenevad ka meile tuntud “lihavõttepühad”). Teised jällegi väidavad, et “karneval” tuleb sõnapaarist “carrus navalis” ehk “ratastega paat”, mis viitab jumalanna Isise kultusele Vana-Roomas. Igatahes, kui me otsime karnevali ürgalgeid, leiame neid juba ajajärgust, mis algas 5. sajandil e.m.a - Vana-Roomas ja Vana-Kreekas.

Karnevali on seostatud näiteks Egiptuse jumalanna Isisega, keda kummardati vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poolt. Isise pidustused ehk Navigidium Isidis – pidustused, mida peeti Vana-Roomas ametlikult kuni 416. aastani - toimusid kevade alguses. Peeti rongkäiku, kus jumalanna kujukest sõidutati “ratastel laevaga” (carrus navalis) mere poole, et ta seeläbi kaitseks merele minejaid. Kujukest ümbritsesid valitud osalejad, kes kandsid šaakalinäolise Anubise maske, ning tantsiv ja pidutsev rahvas. 

Samuti on mainitud Saturnalia pidustusi, mida peeti Saturnuse (ehk Kreeka Cronuse), vana-rooma mütoloogias tuntud peajumala Jupiteri (ehk Kreeka Zeusi) isa auks. Legendi järgi olevat alginimese aegses maailmas, ehk Saturnuse valitsemise perioodil, kaose asemel rahu, küllus ja inimestevaheline võrdsus. Nende pidustuste ajal pööratigi ühiskonnas sotsiaalsed normid pea peale ning tähtsal kohal olid rollimängud. Näiteks peremehed teenindasid ja sõid ühes lauas oma orjadega, kes maskeerusid oma ülematega võrdseteks või vahetati paariks päevaks isegi rollid ja neil oli seetõttu lubatud ka tagajärgedeta oma ülemaid pilgata. Päevasel ajal kanti värvilisi rõivaid ja mängiti hasartmänge ning neid pidustusi peeti Rooma riigis kuni 3. sajandini.

Ka on karnevaliga seoseid loodud kurikuulsate Bacchanalia pidustustega, mis saabus Vana-Rooma umbes 200 aastat e.m.a. ja mida peeti veinijumala Bacchuse (ehk Kreeka Dionysose) auks. Need pidustused toimusid algselt salaja ja ainult naiste vahel, aga hiljem hõivas see juba suuremat osa ühiskonnast ning kõige selle käigus käituti kontrollimatult, vallatleti teineteisega, pidutseti ning joodi ohjeldamatult veini.

Pärast seda kui Rooma impeerium 313. aastal kristlusele üle läks, hakati järk-järgult ka paganlikke riituseid kristluse jaoks “ümber vormistama”. Sajandeid hiljem tuntaksegi karnevali kui lühikest paastueelset “lõbuaega”, mis lubab teatud maiseid naudinguid ja vabadusi, aga eeldas hiljem religioosset karsklust ja kasinust. Tähistame ju Eestiski paastueelset vastlapäeva, kus toidulauale tuuakse rammusad kuklid ning rahvas lustib õues liugu lastes. 

Märkimisväärselt läbis karneval ka keskaegse tuleproovi, vaatamata religioossete võimude katsetustele sellest vabaneda. Lõppude lõpuks ehk oli võimudelegi pigem kasulikum lasta inimestel ennast kordki aastas natukene välja elada, et siis hiljem vagaduses kuulekamalt käituda. 

Tenerifele jõudis karnevali traditsioon 16. sajandil koos hispaania ja portugali meremeestega, kes olid Ameerika mandri, ehk Uue Maailma poole teel. 18.-19. sajandiks oli karneval saarel nii palju populaarsust kogunud, et see oli saanud juba täiesti omanäolise väljanägemise - pidustused olid pikemad ja sinna olid lisandunud kostümeeritud rongkäigud ehk cosod ja erinevad etteasted. Karnevali nautisid kõik ühiskonnaklassid, sest see lubas ka näiteks kõrgklasside naistel maski taha varjuda ja salaja lihtrahva seas ringi liikuda…

Kui “kõik on keelatud” muutub järsku “kõik on lubatuks” - karneval diktaator Franco ajal ja tänapäeval

 

Maskid 60ndatel, Candelarias. Foto allikas: La Laguna Ahora

 

Pärast Hispaania kodusõja lõppu, 1939. aastal, sai võimule diktaatorlik Francisco Franco. Kuna ülimalt konservatiivsete vaadetega diktaatorile, kes võimutses Hispaanias aastatel 1939 - 1975, polnud taolised pidustused üldse mitte meele järele, siis tema võimuloleku ajal keelati Hispaania aladel karnevali pidamine. Tegemist oli ikkagi kodusõjast toibuva, tsensuuri all elava ühiskonnaga, kus taolistele “vabameelsetele lõbuüritustele” kohta polnud. Seetõttu toimusid igasugused kostüümipeod nüüd suures osas salaja ja suletud uste taga. 

Üheks märkimisväärseks erandiks sai siiski Santa Cruz de Tenerife karneval, millest sai kuuekümnendatel siseturismi elavdamise festival. Tenerife karneval nimetati ümber “fiestas de invierno” ehk “talvepühadeks” ja võimude valvsa silma all, sõduritega koos marssisid korra aastas mööda Santa Cruzi tänavaid carroza’d ehk suured ehitud, erinevate kaunistustega kaarikud. 

Kohalike käest aru pärides, et kuidas siis erines karneval nende vanaisade-vanemade ajal tänapäevasest saame vastuse Tenerifel sündinud ja üles kasvanud Mercylt: “Külades oli karneval hirmsasti oodatud üritus. Käidi naabrite juures ja maskeeriti end musta värvi riietesse. Samuti kasutati patju ja vaipu “rindade ja tagumikena” kehakuju moonutamiseks, ja muudeti isegi kõndimisviisi. Peamine oli ikka see, et keegi sind ära ei tunneks! Avalikud peod ei olnud suured, pigem läksid noored õhtuti lihtsalt väljakutele tantsima ja käisid naabritel külas. Aga üks asi mida karnevali ajal ikka ja alati öeldi oli see: karnevali ajal vahetad vana poiss-sõbra uue vastu. Ei ütleks, et see väide päris vale oleks - juhtus ju see mul korra endalgi!”

1975 lõppes Franco diktatuur ja Hispaania ühiskond tegi suure kannapöörde. Karnevalile anti ka koheselt tagasi tema algne nimi. Ühiskondlikud normid muutusid kiirelt, tsensuur kadus ja ei läinud üldse kaua aega kui läks moodi kõige ja kõigi üle nalja viskamine, ülepaisutatud kostüümid, etteasted ning litrite ja sulgedemerre uppunud rongkäigud. Mõne aja pärast võis rongkäikude keskel näha juba Franco-ks endaks maskeerunud tegelasi ja üks institutsioon, kes pilkamisest enam ükski aasta ei pääse on katoliku kirik. Tänapäeval kohtab tänavatel alati hulganisti vallatuid piiskoppe, preestreid, nunnasid ja muid kirikutegelasi. Kõige populaarseim kostüüm aga Karnevali ajal just meeste seas kipub olema pikk parukas-kontsakingad-kleiti-meik jm. muul ajal pigem naistele kuuluvad riideesemed…

Santa Cruz de Tenerife karnevalil käib iga-aastaselt keskeltläbi miljon inimest, ja rahvaarvuga on see ka paar rekordit murdnud. Esmakordselt jõudis Tenerife karneval Guinnessi Maailmarekordite raamatusse aastal 1987, kui lauljanna Celia Cruzi kontserdile tulid kohale 250 000 inimest ning see märgiti “suurima rahvaarvuga linnaväljakul toimunud kontserdiks”. See rekord purustati aga aastal 2019 kui Juan Luis Guerra etteastet tuli pealinna Plaza España platsile kokku vaatama keskeltläbi 400 000 inimest, ometigi polnud ühtegi ametnikku kes oleks selle kirja pannud, mistõttu pole seda teavet ametlikult rekorditeraamatusse veel kantud…

 

Vaade 2019. karnevali raames toimunud Juan Luis Guerra kontserdile Santa Cruzis. Foto allikas: planetacanario

 

Karnevali tähendus - mida räägivad kohalikud

Karnevali tähenduse kohta oleks ehk kõige õigem küsida kohalike endi käest. Mercy jagab meiega oma muljeid kohaliku chicharrera (ehk Tenerife saare elaniku) vaatepunktist:

“Karneval on minu jaoks suur osa Kanaaride kohalikust traditsioonist ning meie kui kohalikud saare elanikud ootame ja naudime karnevali täiel rinnal. Need hetked tähistavad meie jaoks küllust, rõõmu, naeru, ja tunneme nagu meie ümber ei oleks midagi halba, on vaid muusika ja puhas rõõm. Isiklikult olen juba seitse aastat ka võistlejate hulka kuulunud, ja kui trummipõrin pihta hakkab, tunnetan seda kogu hingega ja olen tol hetkel maailma õnnelikum naine!”

Kes on ise karnevalil käinud ja kogu vaatemängu jälginud, on ehk isegi seda ülevoolavat eneseväljendust pealt näinud. Litritesse, sulgedesse või ükskõik millisesse loomingulistesse kostüümidesse on ehitud kõik kes seda teha soovivad - olenemata soost, vanusest või millestki muust - ja seda kõike võetakse kui midagi ürgloomulikku ja iseenesestmõistetavat. Karneval ei diskrimineeri kedagi, igaüks saab osa võtta, kes aga soovib. Peaasi, et nalja mõistad ja tuju hea!

Karnevali anatoomia

 

Karnevali kuninganna 2023! Selleaastaseks kuningannaks valiti Adriana Peña. Kogu see sinine taust, mis pildil on näha on tegelikult tema hiigelsuur kleit, millega ta laval jalutab ja rahvale lehvitab!

 

Mida siis ikkagi oodata-vaadata kui peaks olema hea võimalus ise karnevalile minna? 

Santa Cruzi karneval kestab kõigi oma pidustustega keskeltläbi kuu aega.

Iga aasta karnevalile leitakse ka oma “teema” - 2023. aasta Santa Cruz de Tenerife karnevali teema on “New York”. 2023. aasta Arona ehk Los Cristianose karnevali teemaks on “Jaapan”. 2022. aastal oli teemaks science ficcion ehk laias laastus “tulevik ja fantaasia” - mida igaüks võib võtta oma kostüümi loomise eeskujuks või ka siis mitte… Suuremad etteasted ja kontserdid leiavad aset messikeskustes ja teatris, mille lavad fantaasiarikkalt ja teemakohaselt kaunistatakse ning lavad sätitakse üles ka pealinna Santa Cruzi tänavatel. 

Pidustused ja etteasted toimuvad nii päeval kui öösel ja igal karnevali osal on omamoodi reeglid. Näiteks päevase karnevali ehk “Carnaval de Dia” ja öiste pidude ajal paneb rahvas end kostüümidesse. Samas, kui minnakse profesionaalsete esinejate etteasteid vaatama siis selleks ajaks tavaliselt ise kostüüme selga ei panda vaid austatakse esinejate etteasteid ilma nendega konkureerimata oma kostüümiga.

Santa Cruz de Tenerife Karnevali ürituste ajakava 2024 on siin all hispaaniakeelsena!

Piletid üritustele leiab siit!
Korraldaja ütleb, et programmis võib tulla veel muudatusi! Tõlgime Sulle täpsema programmi eesti keelde ka parajalt varakult enne pidustuste algusi!

 
 

Ritmo y Armonia

 

Kas ma saan karnevali ka telekast või internetist jälgida?

2022. aasta Tenerife karnevali otseülekandeid (millel on järelvaatamised) saad jälgida siit.

2023. aasta Tenerife Karnevali üritusi on võimalik kõigil ka kodudest jälgida! TelevisionCanaria Youtube'i kanalis siit: https://www.youtube.com/@TelevisionCanaria/streams või kodulehelt siit: https://rtvc.es/en-directo/ Ülekanne hakkab kell 20:00 Kanaari aja järgi ja 22:00 Eesti aja järgi.

Karneval, kaliima ja koroona

Eelnevad karnevalid ehk “pahupidi pühad” on olnud veel rohkem pahupidi just viimastel aastatel! Aasta 2020 nö “tuumakaliimakarneval” jäi liivatormi ehk kalima ja muude olude tõttu natukene plaanitust lühemaks - tegemist oli 40 aasta tugevaima kaliimaga, kus õhk oli liivast värvunud tumeoranzi värvi mitmeks päevaks ja üle terve Tenerife puhusid tugevad tuuled. 2021. aastat karneval jäi üldse pidamata, karnevali vaimu hoiti elus rahvaalgatusel. Näiteks algatas ajakirjanik Jaime Pérez Llombet maailmakuulsa Tenerife karnevali päästmiseks initsiatiivi #yomemandolapeluca ehk "Mina panen paruka", mis kutsus kõiki saare elanikke ja külastajaid kostüümides-parukates oma igapäevategevusi toimetama, et minna lihtsalt kooli, poodi, kontorisse! 2022. aasta karneval lükati aga tavapärase veebruari asemel juunisse, kus muidu toimuvad San Juan ehk Hispaania oma jaanipäeva pidustused. Tänavuaastane hashtag, mida sotsiaalmeedias kasutada on #SomosCarnavalJuntos.

Kuidas Tenerife karnevalile sõita?

NB! Sel aastal 2023 sõitsime karnevalile EESTLASTE KARNEVALIBUSSIGA reedel 17.veebruaril 2023 kell 16:00 - 00:00! Meie Tenerife24 giidid Eike ja Genno tutvustasid Sulle teel pealinna Tenerife karnevali ajalugu ja traditsioone, buss viis otse kuurortist pealinna, parkimise pärast ei old vaja muretseda ja lõbus seltskond tuli kauba peale, Tenerife24 tiim oli ka kogu selle aja kindlast kohast rongkäigu rajal vajadusel toeks leitav! Kokku tuli teid tore 51 inimest! Pilte üritusest vaata siit!

Veel üks mugav viis kuidas muudest Tenerife piirkondadest pealinna sõita on kohaliku rohelise Titsa bussiga. Bussipiletid saad osta kas bussijuhi käest või bussijaamast, bensujaamadest või kioskitest ostes Ten+ kaardi. Bussiliikluse kohta loe täpsemalt siit. Karnevali ajal käivad ka tihedalt ööbussid. NB! Kui sa ootad bussi linnas sees, siis viibuta käega, et buss seisma jääks. Kui sa ootad bussi maantee ääres, siis kindlasti vajuta enne bussi saabumist bussipeatuses olevat “peatu” nuppu - sellega annad bussijuhile teada, et tal on vaja seisma jääda!

Kindlasti on mugav üritustele saabuda ka rendiautoga, aga karnevali ajal võib linnas parkimisega kitsas olla!


Mida karnevalil süüa?

Kui te juba karnevalile sattunud olete, näete et tänavatele on püsti pandud ridamisi ratastel kioskeid. Kõiksugu kiirtoidu kõrval ei jää kindlasti ka märkamata kioskid, kus müüakse Paponazosid ehk hiigelkartuleid (mis on tõesti peaaegu kapsapea suurused), kuhu sisse on lisatud kõiksuguseid koostisaineid. Sealt võib leida nii liha, juustu, salati ja kastmete kombinatsioone, ning see on kohalike seas väga populaarne karnevali ja teiste festivalide toit. Ühel kartulit armastaval eestlasel soovitame kindlasti järele proovida!

Kindlasti leiate lõhna järgi üles ka kuulsate churroste kioski, kust saate pabertuutu sisse imemaitsvad, kas shokolaadiga või suhkruga, üle kallatud pontsikutainast pulgakesed, mida teie silmade all kuumast õlist läbi säristatakse. Tuutuga on ülimõnus mööda karnevalimärulis pealinna jalutada ja kõhu saab ka sellest rammusast karnevalisnäkist, mida muidu süüakse hommikusöögiks, päris kauaks ajaks täis.

Karnevali ajal on muidugi avatud ka kõik kohvikud ja restoranid, ja kui kanaari toitude järgi isu tekib, siis soovitame nendega lähemalt tutvust teha SIIT.


Mida Tenerife karnevalil kuulata?

Selleks, et endale head pidutuju sisse süstida ja kohaliku elaniku moodi peomeeleolu luua, selleks võid kõigepealt mängima panna just selle loo: Celia Cruz - La Vida es un Carnaval.

Siit leiad mõnusa listi klassikalistest Tenerife Karnevali lugudest: Tenerife Karnevali muusika.


Karnevali sõnastik

Selleks, et karnevalimaastikul natukene lihtsam orienteeruda oleks, oleme teie jaoks valmistanud väikese karnevali sõnastiku:

  • Comparsa - lauljate, muusikute ja tantsijate ühiskollektiiv

  • Murga - kostümeeritud laulukoorid, kes tihtilugu läbi koomiliste luuleliste etteastete kommenteerivad ühiskonna aktuaalseid teemasid. Kuulsaim neist on Afilarmónica NiFú-NiFá, mida peetakse Kanaari murgade emaks.

  • Batucada - samba ehk aafrika mõjutustega brasiilia trummirütmid. Batucada-grupid moodustavad tihti ühe osa comparsast

  • Rondallas - lüürilise muusika žanr, mille taustal kasutatakse keelpille. 

  • Zarzuelas - Hispaania lüürilis-dramaatiline teatrižanr.

  • Cabalgata või Coso – tänavaparaad, rongkäik.

  • Carroza - ehitud kaarik

  • Reina de Carnaval - hiiglasliku kostüümiga karnevalikuninganna. Lisaks täiskasvanud kuningannale valitakse ka reina juvenil ehk lapskuninganna ja reina mayor ehk seeniorkuninganna.

  • Paponazo - toit, mis valmistatakse hiigelkartuli sisse

  • Feria - ajutine lõbustuspark karussellidega, mis avatakse spetsiaalselt ainult karnevali ajaks.

  • Disfraz - karnevali kostüüm

  • Peluca - parukas


Meeleolukaid karnevalielamusi!

Oled karnevali või muul ajal Tenerifel? Astu läbi meie kontorist, oleme sinu teejuhiks Tenerifel! Tenerife24 kontor asub siin ja oleme avatud E ja R 11-19 ja T-K-N 10-14.